Mõni mäng on nii lihtne, et laps saab seda toksida samal ajal, kui mõtleb snäkkidele, kadunud sokkidele ja hüppab batuudil ringi.
Mõni mäng on jälle nii raske, et laps annab alla enne, kui õppimine üldse pihta hakkab.
Parimad digiõppemängud on kuskil nende kahe vahel.
Sellised, mis tunduvad tehtavad, aga mitte automaatsed. Need annavad lapsele väikese esimese võidu, aga paluvad tal siiski päriselt mõelda. Need jätavad ruumi eksimiseks, aga mitte selliseks eksimiseks, mis tekitab soovi tahvelarvuti teise dimensiooni lennutada.
See vahepealne ruum ongi see õige paras pingutuse tase, mis motiveerib ja esitab samas ka väljakutset.
Meile ALPA Kids’is on see väga oluline. Me ei taha, et nutiaeg muutuks passiivseks toksimiseks. Samas ei taha me ka, et õppimine tunduks nagu multika-kostüümis väike eksam. Eesmärk on rahulikum ja targem: laps kuulab, valib, proovib, teeb midagi õigesti, teeb väikese vea, proovib uuesti ja ehitab samm-sammult enesekindlust.
Seal hakkab õppimine elama.
Miks lihtne ei ole alati parem
Vanematele meeldib näha, et lapsel läheb hästi. Muidugi meeldib. Õige vastus teeb rõõmu. Ilus “ma sain hakkama!” hetk võib sulatada ka magamatusest kõige väsinuma täiskasvanu südame.
Aga kui iga ülesanne on liiga lihtne, ei pruugi lapsel olla vaja tähele panna, meelde jätta, võrrelda, valida ega põhjendada. Ta võib olla tegevuses, aga see ei tähenda alati, et ta õpib palju.
2022.aasta aruandes AlpaKids andmeanalüüs analüüsisid teadlased Kristjan-Julius Laak ja Jaan Aru ALPA mänguandmeid ning leidsid, et peaaegu pooltes lõpetatud mängudes saadi maksimumpunktid.
See on hea meeldetuletus kõigile, kes loovad tähenduslikku varast õppimist: täiuslik tulemus on tore, aga see ei ole kogu eesmärk.
Varase õppimise juures ei ole kõige parem küsimus “Kas laps teeb kõik õigesti?” Palju parem küsimus on: “Kas see tegevus pani lapse natuke rohkem mõtlema kui enne?”
Väike vahe. Suur muutus õpiharjumusele.
Miks liiga raske ka ei aita
Loomulikult ei ole lahendus teha kõike raskemaks.
3-8-aastased lapsed alles õpivad tähelepanu, mälu, keelt, loogikat, enesekindlust ja emotsionaalset vastupidavust. Kui ülesanne muutub liiga kiiresti segaseks, võib laps tegevusest lahkuda enne, kui tal on olnud päris võimalus kaasa mõelda.
Teadlased Laak ja Aru leidsid ka, et mängu edukas lõpetamine oli tugevalt seotud sellega, et laps sai vähemalt kolm õiget vastust. Nad soovitasid, et osa mängust peaks olema piisavalt lihtne, et laps saaks kogeda esimest eduelamust.
See eduelamus loeb.
See ütleb lapsele: “Sa saad hakkama. Proovi edasi.”
Seepärast ei tähenda hea hariduslik disain seda, et laps peab lihtsalt kannatama, sest “nii õpitakse”. Pingutus ei ole automaatselt õppimine. Segaduses ja pahane laps ei muutu salaja geeniuseks ainult seetõttu, et äpp on keeruline. Mõnikord on ta lihtsalt pahane. Ja ausalt, arusaadav.
Paras pingutus on midagi muud.
See annab lapsele alguses piisavalt tuge ja siis piisavalt väljakutset, et kasvada.
Parajal pingutusel on kaks ülesannet
Hea õppemäng peaks tegema korraga kahte asja.
Esiteks peaks see aitama lapsel tunda, et ta saab hakkama. See tähendab selgeid juhiseid, tuttavaid tegevusviise, sooja tagasisidet ja ülesannet, mis ei uputa last esimeste sekunditega üle.
Teiseks peaks see kutsuma last natuke pingutama. See võib tähendada ühe lisasõna meeldejätmist, kahe kuju täpsemat võrdlemist, uuesti kuulamist, sarnaste vastuste vahel valimist või pärast väikest viga uuesti proovimist.
Siin muutub ALPA rahulik disain eriti oluliseks. Lapsed ei vaja iga seitsme sekundi tagant preemiate laviini. Nad vajavad ruumi märgata, mõelda ja proovida.
Mõtle parajast pingutusest nagu õppimise sillast:
- Liiga lihtne: laps kõnnib üle silla ilma vaatamata.
- Liiga raske: laps ei taha sillale astudagi.
- Täpselt paras: laps teeb ühe ettevaatliku sammu, siis teise, ja tunneb teisel pool silda ületades uhkust.
Vanem võidab. Aju võidab. Vähem draamat kõigile.
Vead ei ole vaenlased
Üks olulisemaid mõtteid varases õppimises on see: viga ei tähenda läbikukkumist. Viga annab infot.
Kui laps valib vale kuju, kuuleb sõna uuesti ja proovib veel kord, teeb ta päris õppimistööd. Ta võrdleb. Kohandab. Jätab meelde. Ehitab kindlust, et eksimine ei ole maailma lõpp.
Laagi ja Aru lõppjäreldus oli väga praktiline: olemasolevate andmete põhjal peaks edukas mäng olema piisavalt lihtne, et laps saaks vähemalt kolm õiget vastust, aga piisavalt väljakutsuv, et ta teeks vähemalt ühe vea.
See on vanematele nii hea lause.
Mitte täiuslik. Mitte võimatu. Lihtsalt piisavalt väljakutset, et aju ärkaks üles.
Seepärast loeb ka rahulik tagasiside. Kui äpp kohtleb viga nagu suurt punast häirekella, võib laps hakata proovimist vältima. Kui viga on mängus loomulik osa, saab laps jääda uudishimulikuks. ALPAs hoolime just sellistest õppimise hetkedest.
Lühike, keskendunud ja siiski tähenduslik
Laak ja Aru leidsid ka, et edukas lõpetamine oli seotud mängu pikkusega – parimad tulemused olid mängudel, mis olid umbes 42-84 sekundit pikad. Siin tuleb olla täpne: see ei tähenda, et iga mäng peab olema täpselt nii pikk, ega tõesta universaalset reeglit iga lapse kohta.
Aga see toetab midagi, mida vanemad ja õpetajad sageli niigi tunnevad: väikelapsed saavad enamasti kõige paremini hakkama lühikeste ja keskendunud õppimise hetkedega.
Seetõttu toimib ALPA sageli hästi väikese õppimise rituaalina. Mitte lõputu sessioonina. Mitte “veel üks video” sirvimisena, kuni keegi ei mäleta enam, mis aasta on. Pigem 10-15 rahulikku minutit, kus laps mängib sobival tasemel ja harjutab varaseid oskusi aktiivsete valikute kaudu.
Lühike võib olla täiesti tähenduslik.
Laps saab minutiga harjutada uut sõna. Minutiga võrrelda kujundeid. Minutiga meelde jätta mustri. Minutiga uuesti proovida.
Võlu ei ole selles, et nutiaeg oleks pikem. Võlu on selles, et see päriselt looks väärtust.
Mida see vanemale tähendab
Sa ei pea hommikusöögi kõrvale õppeteadlaseks hakkama. Päriselt. Hommikud on juba piisavalt stressirohked.
Aga hariduslikku nutiaega valides saad kasutada lihtsat filtrit:
1. Kas laps saab alguses väikese eduelamuse?
Kas ta saab aru, mida teha, ja kogeb üsna kiiresti, et ta saab hakkama?
2. Kas see paneb teda mõtlema?
Kas laps peab kuulama, valima, meelde jätma, võrdlema, lahendama või uuesti proovima?
3. Kas eksimine tundub turvaline?
Kas laps saab valest vastusest edasi liikuda ilma häbi, stressi või ülestimuleerimiseta?
4. Kas kogemus püsib rahulik?
Kas tempo aitab lapsel keskenduda või surub äpp peale kiirust, müra ja pidevaid preemiaringe?
Kui vastus on enamasti jah, oled kvaliteetsele nutiajale juba palju lähemal.
Kuidas ALPA sellest mõtleb
ALPA Kids on loodud toetama aktiivset õppimist, mitte passiivset sirvimist. See tähendab, et laps ei vaata lihtsalt, kuidas midagi ekraanil juhtub. Ta teeb väikeseid, tähenduslikke õppetegevusi: kuulab, sobitab, valib, jätab meelde, võrdleb, sorteerib ja proovib uuesti.
Paras pingutus on selle töö osa.
Kui tase on liiga lihtne, võib laps sellest läbi libiseda ilma suurema mõtlemiseta. Kui see on liiga raske, võib laps lõpetada enne, kui õppimine jõuab juhtuda. Kui väljakutse on aga täpselt paras, saab laps korraga nii enesekindlust kui ka pingutust.
Siis hakkab nutiaeg tunduma vähem nagu “palun aita mul see hetk üle elada” ja rohkem nagu väike investeering varasesse õppimisse.
Me ei saa teha lihtsamaks iga õhtust magamaminemise läbirääkimist.
Aga me saame aidata muuta nutiaja rahulikumaks, turvalisemaks ja tähenduslikumaks.
Väike järgmine samm
Kui sinu laps juba kasutab ALPAt, proovi järgmine kord märgata parajat pingutust:
- Millised mängud tunduvad lihtsad ja rõõmsad?
- Millised mängud panevad lapse korraks peatuma ja mõtlema?
- Kus ta proovib pärast viga uuesti?
- Milline tase sobib tema praeguse arenguga, mitte ainult vanusega?
Ja järgmine kord, kui kasutad ALPAt, vaata ka õpianalüütikat. See aitab näha, kuidas laps ajas areneb, millised mängud teda kõige rohkem tõmbavad ja millised osad võivad vajada veidi lisatuge.
Tasuta kontol saab laps avastada väiksemat valikut mänge. ALPA tasuline pakett avab kõik tasemed, mängud ja boonused, sealhulgas õpianalüütika funktsiooni, mis aitab vanemal näha, mida laps mängib, naudib ja aja jooksul harjutab.
Ei midagi keerulist. Lihtsalt targem viis teha nii, et nutiaeg päriselt loeks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas haridusmängud peaksid lapse jaoks lihtsad olema?
Mitte alati. Lihtsad mängud võivad kasvatada enesekindlust, aga laps vajab ka väikest väljakutset, et mõelda, meelde jätta, võrrelda ja uuesti proovida. Parimad õppemängud on tehtavad, aga mitte automaatsed.
Miks on vead varases õppimises kasulikud?
Vead aitavad lapsel kohandada, meelde jätta ja harjutada. Kui tagasiside on rahulik ja toetav, saab valest vastusest loomulik õppimise osa, mitte põhjus alla anda.
Kui kaua võiks laps õppemänge mängida?
Lühikesed ja keskendunud sessioonid toimivad sageli kõige paremini. ALPA sobib hästi 10-15 minutiks rahulikuks ja tähenduslikuks õppimiseks, eriti siis, kui laps on valmis keskenduma.
Mille poolest erineb ALPA Kids passiivsest nutiajast?
ALPA Kids on turvaline, reklaamivaba ja rahulikult disainitud. Lapsed mängivad aktiivselt haridusmänge, mis toetavad keelt, matemaatikat, mälu, loogikat, loovust, peenmotoorikat ja koolivalmidust.
Kuidas valida lapsele õige tase?
Vali tase lapse arenguetapi, mitte ainult vanuse järgi. Hea tase annab lapsele alguses õnnestumise, aga paneb teda siiski mõtlema ja uuesti proovima.
Allikamärkus
Artikkel põhineb Kristjan-Julius Laagi (MSc) ja Jaan Aru (PhD) 2022. aasta avaldamata aruandel AlpaKids andmeanalüüs.
Viited
Laak, K.-J., & Aru, J. (2022). AlpaKids andmeanalüüs. Avaldamata andmeanalüüsi aruanne.