On selline nutiaeg, mille järel laps vaatab ekraani kergelt klaasistunud pilguga, snäkid kõrval, ja satub kuidagi vaatama videot sellest, kuidas keegi teine avab mänguasja, mida tal endal ei ole.
Ja siis on selline nutiaeg, kus laps kuulab, mõtleb, valib, proovib uuesti, jätab meelde uue sõna, lahendab väikese ülesande ja teatab uhkelt: “Ma sain hakkama!”
Sama seade. Täiesti erinev kogemus.
See vahe loeb. Eriti 3-8-aastaste laste puhul, kui keel, mälu, tähelepanu, loogika, peenmotoorika ja enesekindlus arenevad tohutu kiirusega. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju laps ekraani kasutab. Küsimus on ka selles, millist nutiaega ta kasutab.
ALPA Kidsis usume, et lapsed väärivad digikogemusi, mis on rahulikud, turvalised ja päriselt harivad. Mitte passiivset sirvimist. Mitte lärmakat tähelepanu püüdmise tsirkust. Mitte väikest tahvelarvuti-karusselli, mis keerleb aina kiiremini.
Kvaliteetne nutiaeg peaks aitama lapsel teha midagi tähenduslikku.
Mis on kvaliteetne nutiaeg?
Kvaliteetne nutiaeg on selline nutiaeg, kus laps osaleb õppimises aktiivselt. Ta ei vaata lihtsalt pealt. Ta kuulab, valib, sobitab, lahendab, kordab, märkab, jätab meelde ja proovib uuesti.
Teisisõnu: ekraan ei ole lapsehoidja. Ekraan on õppimise keskkond.
See on oluline vahe.
Mari Kummeri 2024. aasta Tallinna Ülikooli magistritöö Eestikeelsete ekraanipõhiste haridusrakenduste kasutamise võimalused lasteaias uuris, kuidas eestikeelseid ekraanipõhiseid haridusrakendusi lasteaias kasutada. Uuringus kasutati lastega läbi viidud tegevustes ALPA Kidsi ja vaadeldi praktilisi küsimusi, mis lähevad päriselt korda nii vanematele kui ka õpetajatele:
- Milline keskkond aitab lapsel keskenduda?
- Kas digiõppemängud saavad toetada lapse iseseisvust?
- Milline roll on täiskasvanul?
- Kas ekraanipõhised tegevused saavad toetada koostööd, suhtlemist ja probleemide lahendamist?
Põhimõte oli ilusalt praktiline: haridusliku äpi kasutamine töötab kõige paremini siis, kui see on eesmärgipärane. Äpp ise loeb, jah. Aga sama palju loevad tempo, keskkond, tegevuse ülesehitus ja täiskasvanu tugi selle ümber.
Väike detail, aga see loob suure erinevuse.
Ekraan ei ole kogu pilt
Kui vanemad nutiaja pärast muretsevad, ei muretse nad tavaliselt pikslite pärast. Nad muretsevad selle pärast, mida ekraan lapsega teeb.
Kas see ülestimuleerib teda?
Kas see asendab päris mängu?
Kas see muudab õhtused magamaminemise läbirääkimised veel dramaatilisemaks?
Kas laps õpib midagi või toksib lihtsalt seni, kuni aku alla annab?
Ausad küsimused. Väga ausad.
Aga kogu nutiaja ühte suurde kahtlasesse kasti tõstmine ei aita palju. Automaatne videote voog, lärmakas kellade ja viledega mäng ning rahulik hariduslik tegevus ei ole üks ja sama asi.
Kummeri uuringus kasutati ALPA Kidsi struktureeritud lasteaiategevustes. Uuringust tuli välja, et lapsed said tegutseda iseseisvalt, sest äpp oli visuaalne ja arusaadav. Samal ajal aitas täiskasvanu juhendamine hoida tegevuse eesmärgipärasena. See on hea meeldetuletus: kvaliteetne nutiaeg ei tähenda, et laps jäetakse seadmega üksi ja loodetakse parimat.
See tähendab, et lapsele antakse parem digitaalne õppimise keskkond.
Passiivne nutiaeg või aktiivne õppimine?
Passiivne nutiaeg küsib lapselt väga vähe. Vaata seda. Libista siia. Järgmine video. Järgmine heli. Järgmine väike preemiakomm.
Aktiivne õppimine palub lapsel osaleda.
Ta võib kuulda sõna ja sobitada selle esemega. Võrrelda suurusi. Valida õige kujundi. Jätta meelde mustri. Joonistada tähejoont. Lahendada loogikaülesannet. Korrata häälikut. Proovida pärast viga uuesti.
Siin hakkab nutiaeg tunduma vähem digimürana ja rohkem väikese ajutrennina.
Mõtle ALPAst kui ekraanibrokolist. Ainult et sellisest, mida lapsed päriselt ise küsivad.
Väikeste laste puhul on see oluline, sest varane õppimine ei tähenda ainult seda, et laps “teab asju”. See tähendab tähelepanu, mälu, uudishimu ja enesekindluse harjutamist.
Hea hariduslik äpp peaks neid harjumusi toetama, pakkudes lapsele:
- selgeid juhiseid
- eakohaseid väljakutseid
- rahulikku kordust
- positiivset tagasisidet
- ruumi eksimiseks
- põhjust mõelda enne toksimist
See on vahe sellel, kas laps tarbib sisu või teeb ekraaniga midagi tähenduslikku.
Rahulik disain ei ole pisiasi
Kummeri uurimistöö üks huvitavamaid mõtteid oli see, kui palju keskkond loeb. Lapsed keskendusid paremini rahulikus ruumis, kus oli vähem segajaid. Uuring näitas ka, et erinevad tegevuse viisid töötasid erinevalt: üks laps ühe seadmega, kaks last ühist seadet kasutamas, väike rühmatöö, laua taga tegutsemine, põrandal tegutsemine, kõrvaklapid, ilma kõrvaklappideta.
See võib kõlada nagu õpetajate maailm, aga vanemad saavad seda sama hästi kasutada.
Kvaliteetne nutiaeg muutub lihtsamaks, kui hetk selle ümber on rahulikum:
- vali vaiksem koht
- hoia sessioon lühike
- väldi taustal valju häälega telerit
- veendu, et laps kuuleb juhiseid
- kasuta äppi siis, kui laps on valmis keskenduma, mitte siis, kui ta on juba täiesti üleväsinud
Me ei saa lubada, et see päästab iga jonnihoo. Aga me oleme kindlad, et rahulikum õppimise hetk annab lapsele parema võimaluse päriselt kaasa mõelda.
Just seetõttu on ALPA loodud rahulikuks. Tempo, värvid, tagasiside ja tegevused on disainitud õppimist toetama, mitte last kiiremini ja lärmakamalt toksima panema.
Täiskasvanu loeb endiselt
Siin on üks mõte, mis meile väga meeldib: haridustehnoloogia töötab kõige paremini siis, kui see austab täiskasvanu rolli, mitte ei teeskle, et saab ta ära asendada.
Kummeri magistritöös tuli välja, et õpetaja juhendamine aitas lastel äppi eesmärgipäraselt kasutada. Täiskasvanud aitasid valida sobivaid tegevusi, hoida laste tähelepanu, toetada probleemide lahendamist ja siduda digitegevuse õppimise eesmärgiga.
Vanema jaoks ei tähenda see, et peaksid lapse kõrval iga sekund istuma. Päris elu on olemas. Õhtusöök peab valmis saama. E-kirjad vajavad vastamist. Keegi peab ikkagi kadunud soki üles leidma.
Aga väike kogus täiskasvanu tähelepanu võib muuta nutiaja paremaks:
- aita lapsel valida sobiv tase
- küsi, mida ta mängis
- märka, mis talle meeldis
- tähista pingutust, mitte ainult õigeid vastuseid
- kasuta võimalusel õpianalüütikat
See viimane on oluline. Kui laps mängib, toimub sageli rohkem, kui väljastpoolt paistab. Milliste teemade juurde ta tagasi tuleb? Mis tundub lihtne? Kus on vaja rohkem harjutada? Mis tekitab uudishimu?
Siin saab õpianalüütika olla vanemale päriselt kasulik. Mitte survevahendina. Mitte viieaastase tunnistusena. Pigem väikese aknana lapse õppimise teekonda ja sissevaatena mis talle meeldib ning millega ta hästi hakkama saab.
Kolm kvaliteetse nutiaja märki
Kui tahad kiiret ja vanemasõbralikku filtrit, küsi need kolm küsimust:
1. Kas see on aktiivne?
Kas laps peab mõtlema, valima, lahendama, kordama või vastama? Kui jah, on see juba parem märk kui lõputu vaatamine.
2. Kas see on rahulik?
Kas äpp toetab keskendumist või surub peale pidevat kiirust, müra ja ülestimuleerimist? Lapsed ei vaja õppimiseks digitaalseid ilutulestikke iga seitsme sekundi tagant.
3. Kas sellel on eesmärk?
Kas tegevus on seotud varaste oskustega, nagu keel, matemaatika, mälu, loogika, peenmotoorika, loovus või koolivalmidus? Heal nutiajal on töö teha.
See töö võib olla täiesti mänguline. Väikeste laste jaoks ongi mäng sageli kõige parem uks õppimisse.
Kas lapsed peaksid üldse ekraane kasutama?
Aus vastus on see: ekraanid on laste elus juba olemas. Kasulikum küsimus on, kuidas aidata lapsel luua nendega tervem ja targem suhe.
See tähendab digikogemuste valimist, mis on turvalised, reklaamivabad, rahulikud ja loodud aktiivseks õppimiseks. See tähendab ka meeles pidamist, et parimad digiõppemängud ei asenda päris mängu, raamatuid, liikumist, vestlust ega õues käimist. Need lisavad varase õppimise tööriistakasti ühe tähendusliku võimaluse juurde.
ALPA Kids on loodud koos õpetajate, teadlaste ja haridusvaldkonna inimestega, sest lapsed väärivad paremat kui juhuslik nutiaeg. Nad väärivad õppimist, mis tundub mänguline, turvaline ja seotud maailmaga, milles nad päriselt elavad.
Seega ei, mitte kogu nutiaeg ei ole ühesugune.
Osa nutiajast on lihtsalt nutiaeg.
Ja osa nutiajast aitab lapsel harjutada uut sõna, lahendada väikest ülesannet, märgata mustrit, proovida pärast viga uuesti ja kogeda seda väikest säravat “ma saan hakkama” tunnet.
See on see maailm, mille nimel meie töötame.
Väike õppimise rituaal
Kui ALPA on juba osa sinu lapse päevast, proovi võtta seda kui väikest õppimise rituaali: 10-15 rahulikku minutit investeeritud tema arengusse.
“Mida sa täna mängisid?”
“Mis oli lihtne?”
“Mis pani mõtlema?”
“Näita mulle oma lemmikut.”
Tasuta kontol saab laps avastada väiksemat valikut mänge. ALPA tasuline pakett avab kõik tasemed, mängud ja boonused, sealhulgas õpianalüütika funktsiooni, mis aitab vanemal näha, mida laps mängib, naudib ja aja jooksul harjutab.
Lihtsalt targem viis teha nii, et nutiaeg päriselt loeks.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Nutiaja kvaliteet loeb. Passiivne ja ülestimuleeriv sisu on väga erinev rahulikust hariduslikust nutiajast, kus laps kuulab, valib, lahendab, kordab ja õpib aktiivselt.
Kvaliteetne nutiaeg on digitegevus, mis toetab aktiivset õppimist. 3-8-aastaste laste puhul võib see tähendada keele, matemaatika, loogika, mälu, loovuse, peenmotoorika ja koolivalmiduse harjutamist.
ALPA Kids on turvaline, reklaamivaba ja rahulikult disainitud. Lapsed mängivad aktiivselt digiõppemänge, mitte ei sirvi passiivselt ega vaata automaatselt käivituvat sisu.
Kõige paremini toimib lühike ja keskendunud sessioon. ALPA sobib sageli hästi 10-15 minutiks rahulikuks ja tähenduslikuks õppimiseks, eriti siis, kui laps on valmis keskenduma.
Jah. ALPA tasuline pakett sisaldab õpianalüütikat, mis aitab vanemal mõista, mida laps mängis, mis teda huvitab ja kuidas tema õppimine ajas areneb.
Allikamärkus
Artikkel on inspireeritud Mari Kummeri 2024. aasta Tallinna Ülikooli magistritööst Eestikeelsete ekraanipõhiste haridusrakenduste kasutamise võimalused lasteaias. Magistritöös kasutati ALPA Kidsi lasteaias läbi viidud tegevusuuringus ning uuriti, kuidas ekraanipõhised haridusrakendused saavad toetada eesmärgipärast õppimist, iseseisvust, koostööd, suhtlemist ja probleemide lahendamist varases lapsepõlves.