Laps pusib puslega. Lahendus on peaaegu käes, kuid viimane tükk ei taha veel paika minna. Ta hakkab juba hoogu kaotama, kuni tükk lõpuks sobib ja rõõmus hääl ütleb: „Tubli!”. Laps tahab kohe uuesti proovida. Pealtnäha on see väike hetk – lahke sõna ja juba liigume edasi. Ent see pisike hetk teeb rohkem, kui esialgu paistab. Ja seda ei arva ainult meie.
2021 aastal uuris Tallinna Ülikooli magistritöö autor Abdelsalam Megahed küsimust, mida paljud lapsevanemad endamisi küsivad: kas ekraanil mängides õppimine aitab väikelapsi päriselt või hoiab see neid lihtsalt tegevuses? Selleks küsitles ta 44 lasteaiaõpetajat, kes kasutasid ALPA Kidsi oma rühmades.
Vastused olid märkimisväärselt sarnased. Jälle ja jälle jõuti selleni, kuidas laps end tunneb, kui tal midagi õnnestub.
Mängides õppimine
Küsitluses oli üks lihtne küsimus: kas lapsed õpivad mängude kaudu päriselt või on see lihtsalt õppimise moodi meelelahutus? Õpetajad kasutasid ALPA Kidsi kuude vältel tavapärases õppetöös ning kirjeldasid pärast seda, mis rühmas silma paistis. Lapsed püsisid motiveerituna ja küsisid, kas nad võivad uuesti mängida – ka need, kelle huvi õppimise vastu polnud varem eriti suur. Õpetajate hinnangul arenesid sõnavara ja hääldus ning lastel oli rohkem kindlust kuulamisel, lugemisel ja kirjutamisel. Seda toetasid kordamine ja äpi samm-sammuline tagasiside. Eksimine ei tundunud enam nii suur asi: laps sai lihtsalt uuesti proovida ning õpetajate sõnul jäi talle protsessist hea tunne, mitte eksimisest tulnud heidutus. Kõik 44 õpetajat ütlesid, et ALPA avaldas laste keeleõppele positiivset mõju.
Üks tulemus paistis veel eriti silma. 97% õpetajatest ütles, et ALPA võib aidata venekeelsetest peredest pärit lastel õppida eesti keelt. Seega ei nähtud seda ainult kogu rühma toetava vahendina – õpetajate kogemuses pakkus see tuge ka lastele, kellel oli keerulisem eesti keeles järge pidada.
„Tubli!” vaikne mõju
Kui õpetajad selgitasid, mis neid päriselt aitas, kirjeldasid nad ikka ja jälle sama asja eri sõnadega: seda, kuidas äpp reageerib kohe, kui lapsel midagi õigesti välja tuleb.
Õpetajad seostasid seda järgmisega: pärast ülesande lõpetamist antud kiitus annab lastele „palju positiivsust ja enesekindlust” ning toetab enesehinnangut. Nende sõnul võib see äratada huvi ka lapses, keda õppimine varem eriti ei köitnud. Laps, kellele õppimine varem korda ei läinud, pöörab tähelepanu mitte seepärast, et äpp muutub valjemaks või kiiremaks, vaid sest ta tunneb, et saab hakkama.
Siin on ruumi eksimiseks
Õpetajad märkasid ka midagi vaiksemat: laps võib eksida ja lihtsalt uuesti proovida. Äpis saab ülesannet korrata nii sageli, kui laps soovib, ning õpetajate sõnul aitas see tal näha õppimist tervikuna positiivselt, mitte võtta üht eksimust liiga raskelt.
See on olulisem, kui esmapilgul tundub. Varases õppes ei ole peamine ainult õige vastus, vaid valmisolek proovida midagi keerulist, eksida ja veel kord katsetada. Õpikeskkond, kus eksimine ei ole suur probleem, annab lapsele julgust riskida. Just seal toimubki päris areng.
Emotsionaalne disain teeb seega korraga kahte asja. „Tubli!” ütleb: „Sa saad sellega hakkama.” Võimalus uuesti proovida ütleb: „Pole hullu, kui sa veel ei oska.” Koos on see väga hooliv viis õppida.
Lase Alpal teejuht olla
Selle mõju üks põhjus on, et last ei kiida külm masin. Teda juhendab ALPA – äpi alpakategelane.
Õpetajad tõid esile, kui oluline oli tegelane eriti keelelise vähemuse taustaga laste jaoks. ALPA selgitab igat mängu valjusti ja kiidab last iga õnnestumise järel. Uut keelt õppiva lapse jaoks osutus see olulisemaks, kui võinuks arvata: ALPA ei arvusta ning katsetada saab piiramatult, ilma surveta. Kuna ALPA räägib, selgitab ja julgustab ainult õpitavas keeles, jäid mängud õpetajate sõnul arusaadavaks ka lapsele, kes seda keelt veel ei rääkinud. Nii püsis tähelepanu kuulamisel ja proovimisel, mitte loobumisel.
Sõbralik hääl, mis ütleb „Nii käib see” ja seejärel „Tubli!”, on väga vana õpetamisvõte. See toimib sooja täiskasvanuga klassiruumis – ning õpetajate kogemuse järgi ka rõõmsameelse alpaka abil tahvelarvutis.
Mida saad kodus proovida
Selle uuringu parima mõtte kasutamiseks ei ole äppi vajagi. „Tubli!” põhimõte toimib sama hästi köögilaua ääres.
Mõned väikesed asjad, mida tasub üle võtta:
Kiida pingutust, mitte last. „Sa proovisid edasi, kuigi see oli keeruline” kasvatab tavaliselt rohkem sitkust kui „Sa oled nii tark”. See ütleb lapsele, et võit on juba proovimises.
Tee eksimine igavaks. Mida rahulikumalt reageerid valele vastusele, seda meelsamini proovib laps uuesti. „Peaaegu! Proovi veel.” on täiesti piisav lause.
Tähista väikest õnnestumist valjusti. Kui lapsel lõpuks välja tuleb, ütle seda ka talle. Just seda väikest äratundmist kirjeldasid õpetajad.
Lase tal asju korrata. Lastele meeldib teha ikka ja jälle seda, mille nad just selgeks said. See ei ole igavus. See on enesekindluse harjutamine.
See ei ole surve ega sooritus. See on lapsele piisava turvatunde loomine, et ta julgeks proovida, ja piisava uhkusetunde kasvatamine, et ta tahaks jätkata.
Mida 44 õpetajat siis tegelikult märkasid?
Õpetajad märkasid, et kui laps tunneb julgustust, astub ta õppimisse rohkem sisse. Kui eksida tohib, julgeb ta proovida. Kui sõbralik hääl ütleb „Tubli!”, usub ta ka järgmisse sammu. Kui laps tunneb end suutliku, turvalise ja toetatuna, on tal kergem õppimisest rõõmu tunda.
Just sellele on ALPA teadlikult üles ehitatud: rahulik, julgustav ja eksimist lubav õpikeskkond, mille loomisel on kaasa rääkinud õpetajad, uurijad ja väikelaste arengut tundvad spetsialistid. Selle 44 õpetaja tagasiside järgi oli sellisel lähenemisel laste õppimises selgelt nähtav koht. Vahel on kõige mõjusam asi, mida õppevahend lapsele öelda saab, kõige lihtsam.
Korduma kippuvad küsimused
Kas mängides õppimine aitab väikelapsi päriselt?
- aasta Tallinna Ülikooli küsitluses ütlesid kõik 44 lasteaiaõpetajat, et ALPA Kids mõjus laste keeleõppele positiivselt. Seda tasub lugeda õpetajate tähelepanekute, mitte laboratoorsete mõõtmistulemuste kontekstis: uuringu valim oli väike ja meetod küsitluspõhine, mida töö ise ka rõhutab. Nendes piirides oli õpetajate tagasiside väga positiivne.
Miks on positiivne tagasiside lapse õppimisel oluline?
Uuringus osalenud õpetajad ütlesid, et pärast ülesande lõpetamist antud kiitus tõi lastele positiivsust, enesekindlust ja kõrgemat enesehinnangut ning äratas huvi ka lastes, kes olid varem õppimise suhtes tõrksad. Julgustus aitab lapsel tunda, et ta saab hakkama, ja see teeb ta valmis uuesti proovima.
Kuidas ALPA Kids lapsele tagasisidet annab?
Laps saab õnnestumise järel kohe sooja tagasisidet: näiteks tähed ja pusle lõpus kuuldava „Tubli!” või pärast väljakutset õhupallid. Sõbralik ALPA selgitab iga mängu ja elab lapsele kaasa.
Kas äpis tohib eksida?
Jah, see on osa disainist. Õpetajad märkisid, et laps saab ülesandeid korrata ja pärast eksimist uuesti proovida. See aitas tal suhtuda õppimise teekonda positiivselt, mitte lasta end vigadest heidutada.
Kas ALPA Kids aitab lapsel õppida teist keelt?
Küsitluses arvas 97% õpetajatest, et ALPA võib aidata venekeelsetel lastel õppida eesti keelt. Julgustav tegelane ja selge tagasiside muutsid õpetajate hinnangul uue keele lapsele ligipääsetavamaks. Nagu kõik selle uuringu tulemused, kirjeldab ka see õpetajate kogemust, mitte mõõdetud testitulemusi.
Allikamärkus
Artikkel tugineb Abdelsalam Megahedi 2021. aasta Tallinna Ülikooli magistritööle „Impact of Language Learning Games for Preschool Children Based on the Case Study of Alpa Kids Application” (School of Digital Technologies; juhendaja Linda Helene Sillat, MSc). Uuringus küsitleti 2021. aasta aprillis 44 lasteaiaõpetajat 37 lasteaiast ja eelkoolist nende kogemuse kohta ALPA Kidsi kasutamisel. Tegemist on väikese valimiga kvalitatiivse, õpetajate tajudel põhineva uuringuga ning autor toob need piirangud ka ise välja. Seetõttu tasub tulemusi mõista teadlike klassiruumi tähelepanekute, mitte laia põhjus-tagajärg tõendusena.