Kuidas rahulik tagasiside ja võimalus veel kord proovida tugevdavad õppimisel enesekindlust.
Kui lapsel midagi välja ei tule, ei ole kõige kasulikum järgmine samm tavaliselt pikk jutt. Sageli piisab rahulikust hetkest, väikesest vihjest ja võimalusest veel kord proovida.
Laps on kindel, et kolmnurk käib ümmargusse avasse.
See ei mahu.
Lühike paus. Sihikindel väike käsi. Ja siis pilk, mis justkui ütleb: „No see polnud küll aus.”
Sellised väikesed igapäevahetked võivad areneda mitut moodi. Me võime vastuse kohe ette öelda. Võime öelda: „Ei, mitte see.” Või võime anda lapsele midagi palju kasulikumat:
„Peaaegu. Vaatame veel kord.”
See õrn kutse on tähtis. Õppimine ei tähenda ainult õige vastuse leidmist. Sama oluline on märgata, mis juhtus, midagi veidi muuta ja tunda end piisavalt turvaliselt, et uuesti proovida.
3–8-aastaste laste jaoks ei ole „proovi uuesti” lohutusauhind. See on päris õppimisoskus.
ALPA Kidsi õppimisring: märka, kohanda ja proovi uuesti.
Viga on vihje, mitte stoppmärk
Laps ei vaja õppimiseks katkematut õigete vastuste rida. Tegelikult jätab alati liiga lihtne ülesanne kasvamiseks väga vähe ruumi. Väike väljakutse võib kutsuda last tähele panema, meenutama, võrdlema, veel kord kuulama, teisiti valima ja avastama, et ta suudab lahenduse leida.
Kõige olulisem on see, mis juhtub pärast seda.
Kui tagasiside on selge ja sõbralik, muutub vale vastus infoks. Mitte „sa ebaõnnestusid”, vaid „seda saab ka teistmoodi vaadata”. See tekitab hoopis teistsuguse tunde.
2022. aasta Tallinna Ülikooli magistritöös „Personaliseeritud õpe Eesti alushariduses ja võimalused selle toetamiseks tehnoloogia abil: ALPA Kidsi rakenduse näitel” („Personalized learning in early childhood education in Estonia and opportunities to support it through technology: Using ALPA Kids application”) leidis Kippar (2022, lk 26, 29–30), et õpetajad hindasid ALPA vahetut tagasisidet ja julgustamist. Samuti eelistasid nad lapse tulemuste kirjeldamisel õrnemaid sõnastusi, näiteks „vajab kordamist”, mitte vigade loetelu. See on väike keelevalik, kuid sellel on suur inimlik mõju.
Lapsed on õppimist ümbritseva emotsionaalse õhkkonna suhtes väga tundlikud. Kui hetk tundub kiire, lärmakas või piinlik, võib laps otsustada, et see ülesanne ei ole tema jaoks. Kui see tundub rahulik ja jõukohane, on palju lihtsam uudishimulikuks jääda.
Rahulik õppimisring
Uuesti proovimine ei tähenda sama asja pimesi kordamist ja edu lootmist. Kõige paremini toimib see väikese ringina:
Proovi. Laps teeb katse.
Märka. Tagasiside aitab mõista, mis juhtus.
Proovi uuesti. Laps muudab üht väikest asja.
Arene. Järgmine katse tundub juba veidi jõukohasem.
Rahulik õppimisring: proovi, märka, proovi uuesti ja arene.
Just siin näitab hästi läbi mõeldud õpidisain oma väärtust. Last ei peaks tervitama dramaatiline summer, lärmakas taimer ega digitaalne konfettisadu iga puudutuse järel. Ta vajab selget järgmist sammu, piisavalt aega mõtlemiseks ja tagasisidet, mis aitab, mitte ei aja segadusse.
Kippar (2022, lk 23–24) leidis ka, et õpetajad kasutasid ALPA mänge oskuste harjutamiseks ja kinnistamiseks ning vahel selleks, et saada üldisem pilt sellest, mida laps juba teab. See on oluline erinevus. Kordamine ei ole karistus vale vastuse eest. See on võimalus kohtuda sama ideega uuesti, kuid veidi suurema arusaamisega.
„Ma ei oska” tähendab sageli „veel mitte”
Vanemad tunnevad seda hetke hästi. Laps loobub pärast üht keerulist katset pusle, tähe, numbri või mängutaseme juures. Ta võib öelda: „Ma ei oska,” kogu selle tõsidusega, nagu oleks tal just palutud tuludeklaratsioon täita.
Köögilauda ei ole vaja muuta motiveerivaks seminariks. Piisab väikesest vastusest:
„See on keeruline. Millisest osast võiksime alustada?”
„Märkasid, et see ei sobinud. Mida võiksid selle asemel proovida?”
„Kas soovid vihjet või proovid veel kord ise?”
„Sa mõtlesid edasi. See oli hea katse.”
Need laused ei teeskle, et kõik on lihtne. Need näitavad lapsele, et pingutus, märkamine ja veel üks katse loevad samuti.
Eesmärk ei ole panna lapsi iga väljakutse üle lõputult rõõmustama. Keegi ei rõõmusta iga tõrkuva tõmbluku, sõlme läinud kingapaela või tagurpidi pusletüki üle. Eesmärk on aidata lapsel luua rahulikum suhe väljakutsega endaga.
Kolm viisi, kuidas aidata lapsel turvaliselt uuesti proovida
Kolm lapsevanemale mõeldud viisi, mis aitavad lapsel turvaliselt uuesti proovida.
1. Anna sõbralikku ja konkreetset tagasisidet
„Tubli!” on armas kuulda, kuid laps õpib rohkem siis, kui kuuleb, mida ta tegelikult tegi. Näiteks: „Kuulasid tähelepanelikult ja muutsid oma valikut” või „Leidsid sellele uue lahenduse.” See aitab siduda pingutuse järgmise sammuga.
2. Tee järgmine samm väikeseks
Kui ülesanne tundub tohutu, tee see väiksemaks. Leidke üks sobiv pusletükk. Kuulake esimest häälikut. Loendage kaks eset, mitte kümmet. Jõukohane väljakutse annab lapsele põhjuse tegevusega jätkata.
3. Jäta ruumi mõtlemiseks
Vaikus ei ole probleem, mida peab lahendama. Anna lapsele enne vastuse pakkumist hetk aega. Sageli toimub õppimine just selles väikeses pausis, isegi kui kõrvalt tundub, et laps lihtsalt vaatab sokki.
Kuidas see ALPAs välja näeb
ALPA mängud on loodud selleks, et laps saaks mängides kuulata, valida, harjutada ja uuesti proovida. Eesmärk ei ole panna last tundma, et teda testitakse. Eesmärk on toetada varaste oskuste arengut rahuliku, eakohase ja mängulise tegevuse kaudu.
Selles artiklis käsitletud uuringus osalesid õpetajad, kes kasutasid ALPAt juba aktiivselt. Nad hindasid võimalust valida mänge teema, raskusastme ja konkreetse lapse järgi. Samuti nägid nad väärtust vahendites, mis aitavad lapse arengut aja jooksul selgemalt märgata (Kippar, 2022, lk 25–26).
ALPA on üks osa laiemast varase õppimise pildist. ALPA eestikeelsed õppemängud 3–8-aastastele lastele võivad täiendada vestlusi, raamatuid, liikumist, päris maailma mängu ja hoolivaid täiskasvanuid, kes aitavad lapsel iga päev õppida.
Õrn järgmine samm
Järgmine kord, kui lapsel midagi välja ei tule, proovi teha see hetk veidi väiksemaks.
Hinga sisse. Sõnasta, mida laps märkas. Paku üht vihjet. Seejärel jäta ruumi veel üheks katseks.
„Proovi uuesti” ei ole surve. See on luba.
Ja vahel muutub sellest loast vaikne sisehääl, mis ütleb: „Ma arvan, et ma saan hakkama.”
Ei mingit survet. Ei mingit süütunnet. Lihtsalt veel üks väike võimalus õppida.
Korduma kippuvad küsimused
Uuesti proovides harjutab laps märkamist, oma lähenemise kohandamist ja enesekindluse kasvatamist pingutuse kaudu. Ta õpib, et esimene keeruline katse ei otsusta, mida ta järgmisena suudab teha.
Reageeri rahulikult, sõbralikult ja konkreetselt. Sõnasta, mida laps märkas, paku üht väikest vihjet, kui ta seda soovib, ning jäta talle aega mõelda. Vale vastus ei pea muutuma suureks sündmuseks.
Need võivad seda protsessi toetada, kui pakuvad selget tagasisidet, sobivaid raskusastmeid ja rahulikke võimalusi uuesti proovida. Kõige paremini toimivad need koos igapäevase mängu, vestluste ja täiskasvanute toetusega.
Need võivad seda protsessi toetada, kui pakuvad selget tagasisidet, sobivaid raskusastmeid ja rahulikke võimalusi uuesti proovida. Kõige paremini toimivad need koos igapäevase mängu, vestluste ja täiskasvanute toetusega.
Kippar (2022, lk 21, 25–26) küsitles 21 õpetajat, kes kasutasid ALPAt Eesti lasteaedades, ning tegi neli individuaalintervjuud haridusspetsialistidega. Õpetajad hindasid mängude seost õppekavaga, raskusastmete järkjärgulist arengut ja võimalust laste õppimist paremini märgata.